"No mida! Ei maksa asju segaseks ajada! Tuleb öelda nii, nagu on. Armastame ja siis enam ei armasta." (Francoise Sagan)
Ma olen hoogu sattunud raamatute lugemisega ja hetkel on käsil Frédéric Beigbeder'i romaan "Armastus kestab kolm aastat". Miks ma oma lugemisrepertuaari võtsin just selle romaani on lihtsamast lihtsam - mind huvitas pealkiri! Ja nii ongi, paljude raamatutega. Kui mulle pealkiri ei meeldi, siis ma ei ole eriti huvitatud ka raamatu sisusse süvenemisest. Pealiskaudne, ütleks ma enda kohta, aga mis teha :P
Niisiis, raamat.. romaan.. mulle meeldib. Lihtne lugeda ja mis kõige tähtsam - kui juba pealkiri suutis panna mu mõtted mingeid radu käima, siis sisu ka suudab.
Nii palju uusi mõtteid, mis panid mind nägema asju jällegi teisest kandist ja mitte, et ma varem poleks suutnud mõelda nii, nagu seda kirjanik selles loos teeb, aga..
Hea on selle romaani valguses lasta oma mõtetel korrastuda :)
I
aja jooksul saab armastus otsa
Armastus on ette kaotatud võitlus. Alguses on kõik ilus, koguni teie ise. Ei mäleta , et oleksite kunagi varem nii sügavalt armunud olnud. Iga päev toob kaasa kerge imedelasti. Mitte keegi maamunal pole tundnud nii suurt mõnu. Õnn on olemas ja ta on lihtne: õnn on üks nägu. Universum naeratab. Ühe aasta vältel pole elu muud kui päikeseliste hommikute jada, isegi sel pärastlõunal, kui sajab lund. Kõige selle juures kirjutate raamatuid. Abiellusite nii kähku kui võimalik - milleks mõelda, kui ollakse õnnelik? Mõtlemine paneb muretsema, elu saab sellest võitu.
Teisel aastal hakkavad asjad muutuma. Ühtäkki olete õrn. Tunnete uhkust osaduse üle, mis teie suhtesse on tekkinud. Mõistate oma naist "poolelt sõnalt" - milline ühtekuulumisrõõm! Tänaval peetakse teie abikaasat teie õeks. See on meelitav, kuid jätab oma jälje. Seksite aina harvemini ja usute, et sest pole hullu. Olete veendunud, et iga päevaga muutub teie armastus kindlamaks, samal ajal kui maailma lõpp juba läheneb.
Kaitsete abielu oma vallaliste sõprade ees, kes teid enam ära ei tunne. Kas tunnete ennast isegi õieti ära, kui just nagu mõnd pähe õpitud salmi korrutades hoidute vahtimast tänavat säratavaid värskeid neidusid.
Kolmandal aastal te endale värskete neidude vahtimist enam ei keela. Te ei räägi enam oma naisega. Veedate tunde koos temaga restoranis, kuulates, millest räägivad naaberlaudade inimesed. Käite väljas üha tihedamini, see annab teile ettekäände mitte seksida. Peagi jõuab kätte hetk, mil te oma abikaasat enam sekunditki välja ei kannata, kuna olete armunud teisesse. On ainult üks asi , milles te eksinud pole: viimane sõna jääb tõepoolest elule. Kolmandal aastal on üks hea ja üks halb uudis: Hea uudis: teie naine, kes on tüdinenud, jätab teid maha. Halb uudis: alustate uut raamatut.
IV
süngeim olevus, keda eales olen kohanud
Ma ei naerata enam. See käib mul üle jõu. Olen surnud ja maha maetud. Lapsi minuga ei saa. Surnud ei paljune. Ma olen surnu, kes inimestega kohvikuis kätleb. Olen küllaltki seltskondlik ja vägagi külmakartlik surnu. Ma usun, et olen kõige süngem isik, keda eales kohanud olen.
V
realiseerimistähtaeg
Sääsk kestab ühe päeva, roos kestab kolm. Kass kestab kolmteist aastat, armastus kolm. Nii see on. Kõigepealt aasta kirge, siis aasta õrnust ja viimaks aasta tüütust.
Esimesel aastal öeldakse: "Kui sa mu maha jätad, TAPAN ennast ära."
Teisel aastal öeldakse: "Kui sa mu maha jätad, kannatan, aga saan sellest üle."
Kolmandal aastal öeldakse : "Kui sa mu maha jätad, põrutan shampanja lahti."
Keegi ei hoiata teid ette, et armastus kolm aastat kestab. Armastuse vandenõu toetub hästi hoitud saladusele. Teid pannakse uskuma, et armastus kestab kogu elu, kuigi keemiliselt hajub see kolme aastaga. Ma lugesin ühest naisteajakirjast: armastus, see on dopamiini, noradrenaliini, prolaktiinija otsütotsiini lühiajaline surve. Üks pisike molekul, fenüületüülamiin(FEA) vallandab lõbususe, erutuse ja eufooriatunde. Armastus esimesest silmapilgust on Fenüületüülamiinis küllastunud skaleeritud struktuuriga neuronid. Õrnus on endorfiinid (paarikeste omavaheline oopium). Ühiskond petab teid: müüb teile armastust, kuigi on teaduslikult tõestatud, et kolme aasta pärast ütlevad armuhormoonide näärmed üles.
Esimesel aastal ostetakse mööblit.
Teisel aastal paigutatakse mööblit ümber.
Kolmandal aastal jagatakse mööbel omavahel ära.
VII
paremuse poole liikumise retsept
Korrata sageli kolme järgnevat lauset:
1) ÕNNE EI OLE OLEMAS.
2) ARMASTUS ON VÕIMATU.
3) MITTE MILLESTKI POLE HULLU.
VIII
neile, kes pole algusega kursis
Abielu on üks koletu suur mahhinatsioon ja põrgulik sulimäng, organiseeritud pettus, mille õnge me läksime nagu kaks lapsukest.
Miks? Kuidas küll? Väga lihtsalt? Noormees teeb oma armastatule abieluettepaneku. Ta on hirmu kätte suremas ja see on armas, ta punastab, higistab ja puterdab, mispeale tüdruk naerab silmade särades närvilist naeru ja laseb küsimust korrata. Niipea kui ta jah-sõna on öelnud, langeb neile kaela lõputu rida kohustusi, perekondlikke lõuna-ja õhtusööminguid, isekohtade paigutusi lauas, kleidiproove ja sõimu, ämma-äia juuresolekul röhitsemine ja peerulaskmine keelatud, istuda sirgelt, naeratada ja naeratada - lõputu luupainaja, ning see on alles algus. Hiljem, küll näete, on kõik korraldatud selleks, et teineteist vihkama hakataks.
X
pariisi kohtumaja
Miks lahutustele kedagi ei tule? Laulatusel olid kõik sõbrad minu ümber koos. Aga lahutuse päeval olen uskumatult üksi.
Kus on kõik lähedased, kes endid meie pulmas koogikestega nuumasid ja nüüd mind boikoteerivad, kuigi peaks olema vastupidi - abielluma peaks alati üksi ning lahutama kõigi sõprade toetusel.
Lahutusel tehakse ükskõikset nägu, kuid peagi saabub õudne hetk, mil tuleb endale aru anda, et uinuva kaunitari muinasloost on saanud lugu "Me ei vanane koos."
XI
kolmekümneaastane mees
Kahekümneselt uskusin, et tean elust kõike. Kolmekümneselt sain teada, et ei teadnud midagi. Olin veetnud kümme aastat, õppides kõike seda, mida hiljem pidin kustutama hakkama.
Abiellu astutakse täpselt samamoodi, nagu saadakse keskkooli lõpudiplom või autojuhiload: tahame endid alati lasta valada ühte ja samasse vormi, milels ollakse normaalne, normaalne, iga hinna eest NORMAALNE.
XII
kaotatud illusioonid
Armastus on läbi, kui tagasiteed enam ei ole. Me taipame: palju vett on merre voolanud, mõistmatus võimutseb; oleme lahku läinud, ilma et oleksime märganudki.
XIII
flirting with disaster
Meile öeldakse sageli, et mingist hetkest alates saab kirest "midagi muud", midagi kindlamat ja ilusamat. Et see "midagi muud" on Armastus suure algustähega, mõistagi vähem erutav, kuid ka vähem ebaküps tunne. Olgu asi päris selge: see "midagi muud" ajab mul sita keema, ning kui see ka tõesti suure tähega armastus on, jäägu ta minu poolest laiskadele ja lootuse kaotanutele, "küpsetele" inimestele, kes on oma hardasse mugavusse kõige täiega ära uppunud. Minu armastus käib väikese algustähe, aga see-eest suure sammuga; ta ei kesta kaua, aga vähemalt kui teda on, siis on tunda, kuidas ta liigub. See nende "midagi muud", milleks nad armastust tahavad muuta, sarnaneb teooriaga, mis on välja mõeldud leppimaks piskuga, halisedes enda rahustamiseks, et midagi paremat pole olemas.
"IGA MEES, KES PÄRAST KOLMEKÜMMET AASTAT VEEL ELUS ON, ON JOBU."
XIV
ajutine ülestõusmine
Mille järgi me aru saame, et oleme vanad?
Selle järgi, et säärasest joomingust toibumiseks läheb kolm päeva aega. Selle järgi, et meie enesetapukatsed lähevad luhta. Selle järgi, et hakkame endast nooremate üle vinguma. Nende innukus käib meile närvidele, nende illusioonid väsitavad meid. Oleme vanad, kui just eelmisel õhtul oleme öelnud ühele 1976. aastal sündinud neiule: "Seitsekümmend kuus? Mäletan küll, see oli põuane aasta."
XVI
tuleksid sa mulle haaremiks?
Armastus on ibetabane katastroof: teada, et jooksed vastu seina, ning ometi kiirust lisada; joosta hävingu poole, naeratus huulil; oodata põnevusega hetke, mil see araks lööb. Armastus on ainuke programmeeritud pettumus, ainus ennustatav õnnetus, mida ikka ja uuesti taga nõutakse.
XIX
põgeneda õnne eest hirmust, et õnn paneb plehku
Abielu on kuritegu, kuna tapab ära salapära. Te kohtate nõiduslikku olevust, kosite ta ning korraga on see nõiduslik olevus haihtunud: temast on saanud teie naine.
XXI
küsimärgid
kui teie naisest on saamas teie sõbranna, on aeg teha mõnele sõbrannale ettepanek saada teie naiseks.
XXIV
uute alguste ilu
Siit üks väga lihtne test, saamaks teada, kas olete armunud: kui pärast nelja-viit tundi armastatust lahusolekut tema järele puudust tundma hakkate, tähendab, et te ei ole armunud - kui te seda oleksite, piisaks kümnest minutist, et te elu muutuks ilmväljakannatamatuks.
kolmapäev, 7, oktoober 2009
laupäev, 3, oktoober 2009
Enam kui armastus.
Kas on olemas sõprust naise ja mehe vahel? Nii palju kui inimesi, nii palju ka arvamusi. Alustades heasüdamlikust „Aga miks ka mitte? Kõik inimesed on ju omavahel vennad“ kuni küünilise küsimuseni „Kas enne või pärast?“ Mida sellisest suhtest arvata?
Me oleme lihtsalt sõbrad
Kui selline fraas iseloomustab vastassoo esindajate suhteid, siis omandab see paratamatult kahemõttelise värvingu, otsekui peaksid mehe ja naise vahel tingimata valitsema kas tormakad šeikspiirlikud kired või siis subordinatsioon, mis põhineb traditsioonilisel mudelil: jahimees ja kodukolde hoidja, merede hunt ja koduhaldjas.
Liberalismi ja emantsipatsiooni aastakümnete jooksul on aga inimkonna kaunima poole esindajad kätte võidelnud moraalse õiguse muretseda lapsi väljaspool abielu ning nad on ka tunnetanud siira ja võrdse suhte vajadust meestega.
Kuidas meist on saanud sellised sõpruse harrastajad? Äkki on kogu lugu hirmus pettuda armastuses? Või on rikkalik elukogemus viinud meid mõttele, et teisest soost inimesed on samuti inimesed, seega sobivad nad ka muuks kui romaanikangelaseks? Kuidas see ka poleks, on sõprusel terve hulk eeliseid.
Mis siis ikka, sõbrustage ja…
Vabanege
„Armastus võib olla ülendatud ja õnnetu, kangelaslik ja rumal, kuid mitte kunagi õiglane“, ütleb Milano professor Francesco Alberoni. „Õiglane võib olla vaid sõprus“. Iga armunu jätab tahtmatult kõrvale siiruse, sest tahab oma väljavalitu silmis paista just selline, nagu ta arvab teist soovivat. Siirus lükatakse kõrvale romantilistel kohtamistel, aga ka ärilistel läbirääkimistel ning paljudes muudeski olukordades.
Oleme sellega harjunud ning ootame pikisilmi hetke, mil võime kogu selle silmakirjalikkuse otsekui pigistavad kingad selja taha jätta ning pugeda paljajalu diivanile. Tahame panna oma pea sõbra õlale ning olla lihtsalt selline, nagu tegelikult oleme.
Saage rohkem teada
Armastusest erinevalt säilitab sõprus — ehk kiindumus, mis rajaneb usaldusele ja toetusele — meile õiguse olla just selline, nagu päriselt oleme. Sõber, see on kahe näoga inimene, väidab professor Alberoni. Ühelt poolt on ta meie enda peegeldus, teisalt aga meile tundmatu maailma kehastus. Just selline määratlus sobib suurepäraselt kirjeldamaks mehe ja naise vahelist sõprust, mis annab võimaluse tungida teisest soost inimese tundemaailma mitte salamisi, vaid lausa avatud ukse kaudu.
Igasugused sõbrasuhted põhinevad teatavatel kokkupuutepunktidel, kahe persooni sarnastel omadustel. Kuid erisoolisel sõprusel on kaalukaid eeliseid: sõber võimaldab meil mõelda harjumuspärastest asjadest teisiti, hinnata olukorda hoopis teise vaatenurga alt. Võiks ju väita, et sama peaks kehtima armunutegi puhul.
Ometi kalduvad naised rohkem kuulama seltsimehelikke nõuandeid kui oma partneri omi. Mehed aga eelistavad olla avameelsed sõbrataridega, mitte kallimatega, kuna kardavad viimaste järske hinnanguid. Erinevalt samasoolisest sõprusest jääb mehe ja naise sõbrasuhtest välja võistluslik moment, samas jääb rohkem ruumi vastastikusele imetlusele.
Armuge
Sõprus mehe ja naise vahel, nagu ka iga teine kiindumus, on isiklik valik ja vaba otsus. Mis puudutab sellise suhte seksuaalsust, siis siin hoitakse sihilikult tagasi oma tekkivaid soove või loobutakse üldse mõttest luua pikaajalist hingelist liitu. Psühholoogide veendumuse järgi on piirid tugeva sõpruse ja armastuse vahel kergesti hajuvad.
Kui kaks inimest tunnevad end teineteise seltsis hästi, kui nad tahavad teineteisega jagada oma läbielamisi, pealegi pole kumbki oma sõpruse kõrvalt seotud ei abielu- ega ka armastusliiduga, siis on taolisel sõprusel olemas kõik šansid selleks, et aja jooksul üle kasvada armastuseks. Ning selline armastus on sel juhul enamasti ustav ja õrn, kuna paljude paaride jaoks raske teineteise tundmaõppimise ja enesekehtestamise periood on juba läbi käidud. Ollakse ju ometi sõbrad.
Kui naist kuulatakse tähelepanelikult, meest aga hinnatakse, siis tekib paari vahel intiimsus, mis väljub kindlalt sõbralike suhete raamidest. Kui midagi säärast on juhtunud, tasub oma tunnetest rääkida, mitte aga teha nägu, nagu läheks kõik endist viisi edasi.
Lahkuge
Tavaliselt lõpevad sõbrasuhted mehe ja naise vahel siis, kui ühel neist tekivad ka seksuaalsed soovid. Kui armastus osutub ühepoolseks, muutub edaspidine suhtlemine armunu jaoks piinarikkaks, armastuse objekti jaoks aga ärritavaks ja psühholoogiliselt raskeks. Siis on kõige õigemaks väljapääsuks olukorrast katkestada sidemed ning püüda ettevaatlikult teineteisest eemalduda.
Vähendage järk-järgult telefonikõnede arvu, käige harvemini koos, ärge enam oluliselt avameelitsege ja mis peamine — laske oma ellu uusi inimesi. Võimalik, et armastustunne tekkis liiga tiheda suhtlemise pärast või siis liiga pika üksioleku tõttu.
Kui sõbrasuhted olid tõeliselt soojad ja sügavad, siis on neil olemas head võimalused üle elada probleem armumisega ning aja jooksul võib sõprus taas uueneda ja süveneda, omandades täiesti uue tähenduse.
Paljude paaride jaoks pole probleeme ka seksuaalse sõprusega — kui südamliku läheduse hetked vahelduvad intiimsuhetega. Kuid selline stiil tekitab peaaegu alati kannatusi paari kirglikumale poolele, tavaliselt naisele. Mehed sõlmivad kergemini sõprust naistega, kellega nad on olnud armusuhetes. Naised aga, vastupidi, võimaldavad sõprusel kergemini armastuseks muutuda, kuid tõkestavad siis enda jaoks tagasitee.
Riskige
Vastamata armastus sõpruse sildi all on üpris kurb tõsiasi, kuna erinevast soost sõprade vahel tekib alguses vähemal või suuremal määral tõmme, mis igal väiksemal põhjusel võib tasakaalust välja minna. Võib juhtuda, et üks pool idealiseerib oma kaaslast ning kardab sõbralikke suhteid rikkuda kireleegiga, teisel poleks aga midagi selle vastu, kui vahel lisada hingelisse kooskõlla veidi seksuaalsust.
On keeruline saavutada armastuse ja sõpruse harmooniat. Idealist, kes on oma kaaslast idealiseerinud, peaks asjadele realistlikumalt vaatamata ning leppima tõsiasjaga, et me ei pea ega ka saa kõike siin elus kontrollida. Lõpuks on armastus väärt seda, et sõprusega riskida. Ja kui sa oled õnnelik, siis laabub kõik arusaamatul ja kummalisel kombel iseenesest.
Psühholoogi märkus
Mehe ja naise vaheline sõprus põhineb vaevuhoomataval substantsil. Selleks on hingeline lähedus, „ühesugune keemia“. Seda võib märgata kohe või aja jooksul. Kui sellist keemiat ei ole, siis kõik muud ettevõtmised ja püüded ei maksa midagi. Mehe ja naise sõbrasuhted on ebatavalised, neis on nii hellust kui ka muretsemist teise pärast.
Mida öelda selle kohta, kui sõpruse taha peidetakse armastus? Sel puhul on mängus argus, kindlusetus ja kompleksid. Nii jätkub see seni, kuni mõlemad partnerid on rahul. On keeruline teha midagi erilist suhte säilitamiseks. Pole reaalne sundida inimest suhtlema, kui see talle raske on. Seetõttu on selline sõprus lühiajaline ning kestab senikaua, kuni armunu suudab vastu pidada, või lähevad suhted üle hoopis teisele tasapinnale.
Me oleme lihtsalt sõbrad
Kui selline fraas iseloomustab vastassoo esindajate suhteid, siis omandab see paratamatult kahemõttelise värvingu, otsekui peaksid mehe ja naise vahel tingimata valitsema kas tormakad šeikspiirlikud kired või siis subordinatsioon, mis põhineb traditsioonilisel mudelil: jahimees ja kodukolde hoidja, merede hunt ja koduhaldjas.
Liberalismi ja emantsipatsiooni aastakümnete jooksul on aga inimkonna kaunima poole esindajad kätte võidelnud moraalse õiguse muretseda lapsi väljaspool abielu ning nad on ka tunnetanud siira ja võrdse suhte vajadust meestega.
Kuidas meist on saanud sellised sõpruse harrastajad? Äkki on kogu lugu hirmus pettuda armastuses? Või on rikkalik elukogemus viinud meid mõttele, et teisest soost inimesed on samuti inimesed, seega sobivad nad ka muuks kui romaanikangelaseks? Kuidas see ka poleks, on sõprusel terve hulk eeliseid.
Mis siis ikka, sõbrustage ja…
Vabanege
„Armastus võib olla ülendatud ja õnnetu, kangelaslik ja rumal, kuid mitte kunagi õiglane“, ütleb Milano professor Francesco Alberoni. „Õiglane võib olla vaid sõprus“. Iga armunu jätab tahtmatult kõrvale siiruse, sest tahab oma väljavalitu silmis paista just selline, nagu ta arvab teist soovivat. Siirus lükatakse kõrvale romantilistel kohtamistel, aga ka ärilistel läbirääkimistel ning paljudes muudeski olukordades.
Oleme sellega harjunud ning ootame pikisilmi hetke, mil võime kogu selle silmakirjalikkuse otsekui pigistavad kingad selja taha jätta ning pugeda paljajalu diivanile. Tahame panna oma pea sõbra õlale ning olla lihtsalt selline, nagu tegelikult oleme.
Saage rohkem teada
Armastusest erinevalt säilitab sõprus — ehk kiindumus, mis rajaneb usaldusele ja toetusele — meile õiguse olla just selline, nagu päriselt oleme. Sõber, see on kahe näoga inimene, väidab professor Alberoni. Ühelt poolt on ta meie enda peegeldus, teisalt aga meile tundmatu maailma kehastus. Just selline määratlus sobib suurepäraselt kirjeldamaks mehe ja naise vahelist sõprust, mis annab võimaluse tungida teisest soost inimese tundemaailma mitte salamisi, vaid lausa avatud ukse kaudu.
Igasugused sõbrasuhted põhinevad teatavatel kokkupuutepunktidel, kahe persooni sarnastel omadustel. Kuid erisoolisel sõprusel on kaalukaid eeliseid: sõber võimaldab meil mõelda harjumuspärastest asjadest teisiti, hinnata olukorda hoopis teise vaatenurga alt. Võiks ju väita, et sama peaks kehtima armunutegi puhul.
Ometi kalduvad naised rohkem kuulama seltsimehelikke nõuandeid kui oma partneri omi. Mehed aga eelistavad olla avameelsed sõbrataridega, mitte kallimatega, kuna kardavad viimaste järske hinnanguid. Erinevalt samasoolisest sõprusest jääb mehe ja naise sõbrasuhtest välja võistluslik moment, samas jääb rohkem ruumi vastastikusele imetlusele.
Armuge
Sõprus mehe ja naise vahel, nagu ka iga teine kiindumus, on isiklik valik ja vaba otsus. Mis puudutab sellise suhte seksuaalsust, siis siin hoitakse sihilikult tagasi oma tekkivaid soove või loobutakse üldse mõttest luua pikaajalist hingelist liitu. Psühholoogide veendumuse järgi on piirid tugeva sõpruse ja armastuse vahel kergesti hajuvad.
Kui kaks inimest tunnevad end teineteise seltsis hästi, kui nad tahavad teineteisega jagada oma läbielamisi, pealegi pole kumbki oma sõpruse kõrvalt seotud ei abielu- ega ka armastusliiduga, siis on taolisel sõprusel olemas kõik šansid selleks, et aja jooksul üle kasvada armastuseks. Ning selline armastus on sel juhul enamasti ustav ja õrn, kuna paljude paaride jaoks raske teineteise tundmaõppimise ja enesekehtestamise periood on juba läbi käidud. Ollakse ju ometi sõbrad.
Kui naist kuulatakse tähelepanelikult, meest aga hinnatakse, siis tekib paari vahel intiimsus, mis väljub kindlalt sõbralike suhete raamidest. Kui midagi säärast on juhtunud, tasub oma tunnetest rääkida, mitte aga teha nägu, nagu läheks kõik endist viisi edasi.
Lahkuge
Tavaliselt lõpevad sõbrasuhted mehe ja naise vahel siis, kui ühel neist tekivad ka seksuaalsed soovid. Kui armastus osutub ühepoolseks, muutub edaspidine suhtlemine armunu jaoks piinarikkaks, armastuse objekti jaoks aga ärritavaks ja psühholoogiliselt raskeks. Siis on kõige õigemaks väljapääsuks olukorrast katkestada sidemed ning püüda ettevaatlikult teineteisest eemalduda.
Vähendage järk-järgult telefonikõnede arvu, käige harvemini koos, ärge enam oluliselt avameelitsege ja mis peamine — laske oma ellu uusi inimesi. Võimalik, et armastustunne tekkis liiga tiheda suhtlemise pärast või siis liiga pika üksioleku tõttu.
Kui sõbrasuhted olid tõeliselt soojad ja sügavad, siis on neil olemas head võimalused üle elada probleem armumisega ning aja jooksul võib sõprus taas uueneda ja süveneda, omandades täiesti uue tähenduse.
Paljude paaride jaoks pole probleeme ka seksuaalse sõprusega — kui südamliku läheduse hetked vahelduvad intiimsuhetega. Kuid selline stiil tekitab peaaegu alati kannatusi paari kirglikumale poolele, tavaliselt naisele. Mehed sõlmivad kergemini sõprust naistega, kellega nad on olnud armusuhetes. Naised aga, vastupidi, võimaldavad sõprusel kergemini armastuseks muutuda, kuid tõkestavad siis enda jaoks tagasitee.
Riskige
Vastamata armastus sõpruse sildi all on üpris kurb tõsiasi, kuna erinevast soost sõprade vahel tekib alguses vähemal või suuremal määral tõmme, mis igal väiksemal põhjusel võib tasakaalust välja minna. Võib juhtuda, et üks pool idealiseerib oma kaaslast ning kardab sõbralikke suhteid rikkuda kireleegiga, teisel poleks aga midagi selle vastu, kui vahel lisada hingelisse kooskõlla veidi seksuaalsust.
On keeruline saavutada armastuse ja sõpruse harmooniat. Idealist, kes on oma kaaslast idealiseerinud, peaks asjadele realistlikumalt vaatamata ning leppima tõsiasjaga, et me ei pea ega ka saa kõike siin elus kontrollida. Lõpuks on armastus väärt seda, et sõprusega riskida. Ja kui sa oled õnnelik, siis laabub kõik arusaamatul ja kummalisel kombel iseenesest.
Psühholoogi märkus
Mehe ja naise vaheline sõprus põhineb vaevuhoomataval substantsil. Selleks on hingeline lähedus, „ühesugune keemia“. Seda võib märgata kohe või aja jooksul. Kui sellist keemiat ei ole, siis kõik muud ettevõtmised ja püüded ei maksa midagi. Mehe ja naise sõbrasuhted on ebatavalised, neis on nii hellust kui ka muretsemist teise pärast.
Mida öelda selle kohta, kui sõpruse taha peidetakse armastus? Sel puhul on mängus argus, kindlusetus ja kompleksid. Nii jätkub see seni, kuni mõlemad partnerid on rahul. On keeruline teha midagi erilist suhte säilitamiseks. Pole reaalne sundida inimest suhtlema, kui see talle raske on. Seetõttu on selline sõprus lühiajaline ning kestab senikaua, kuni armunu suudab vastu pidada, või lähevad suhted üle hoopis teisele tasapinnale.
esmaspäev, 7, september 2009
Kui tunned
KUI TUNNED
(Mari Pokinen)
Kui tunned, siis tunned,
Su eest keegi teine seda ei tee.
Ja vahel, kui vajud unne,
võid tunded anda teisele.
kõik tunded teisele..
Kui tahad, siis tahad
on kõik ju loodud olema.
Ning iga hetk jääb sust siia maha,
kuid korragi võiks olla ta,
et uus saaks järgneda.
Sest maailm algab imega
õhku kandudes
ning imemiste maailma
on Sus eneses.
Ja sellel uuel hommikul
ei liikunud need väed,
kuid ma tundsin, nägin ootasin
ning imeks sai see päev.
Kui ootad, siis oota,
võib homme tulla see.
On hingele ju õigus antud loota,
ei ole õues pime veel.
ei ole pime veel...
Sest maailm algab imega
õhku kandudes
ning imemiste maailma
on Sus eneses.
Ja sellel uuel hommikul
ei liikunud need väed,
kuid ma tundsin, nägin, ootasin
ning imeks sai see päev.
Tunne ja näe, on jälle päev
Su ees
ja maa Sinuga, suuremaks saand,
saab suuremaks maa.
Ja maailm algab imega
õhku kandudes
ning imemiste maailma
on Sus eneses.
Ja sellel uuel hommikul
ei liikunud need väed,
kuid tundsin, nägin, ootasin
imeks sai ning imeks sai
see päev.
teisipäev, 25, august 2009
Kaeraküpsised
Võta küpsiste jaoks:
1 dl sulatatud võid
1 dl suhkrut
2 spl nisujahu
2 dl kaerakliisid (mina kasutasin Veski-Mati omi, ma olen üldse kaerakliide sõltlane, topin igasse küpsetisse koos muu jahuga)
1 tl küpsetuspulbrit
1 muna
Sega kokku kuivad ained, lisa sulatatud või ja muna. Sega korralikult läbi, moodusta väiksed pätsid ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200-225 kraadi juures kuskil 7-8 minutit, ehk kuni küpsised on kenad kuldkollased. Lase jahtuda ja krõbista..
PS! JÄRELE PROOVITUD JA MUUD ENAM EI TAHAAA... JUMALIKUD!
Retsept saadud pulavik.blogspot.com blogist ja ka pilt pärineb sealt. Puhas röövlitegu, ma ütlen!
Pirni - šokolaadikook
Valmistusained
100 g nisujahu
100 g suhkurt
1 tl vaniljesuhkurt
2 tl riivitud apelsinikoort
2 sl kakaod
2 muna
2 sl apelsinimahla
1/2 tl küpsetuspulbrit
75 g pehmet võid
1-2 pirni
küpsetuspaberit või võid vormi määrimiseks
Valmistusviis
1. Mõõda kõik koostisosad taigna jaoks kaussi ja sega kiiresti kokku, kõige parem oleks seda teha koogikombainiga.
2. Koori pirnid ja eemalda südamikud.
3. Lõika pirnid veeranditeks ja aseta need võitatud vormi (diam. 20 cm) põhja.
4. Vala taigen pirnidele peale.
5. Küpseta kooki 175°C juures ca 35 minutit kõige alumise resti peal.
6. Lase koogil pisut jahtuda ja tõsta siis vormi seest valja.
Kõige parem on lahtikäiv vorm.
NB! Serveeri vaniljekreemiga!
PS! Tainast võib veits enam olla, kui on suurem vorm :P ja pärast ahju panemist mõtlesin, et need pirnid oleks võinud ju ka kuubikud olla (sellised suuremad siis lihtsalt)
100 g nisujahu
100 g suhkurt
1 tl vaniljesuhkurt
2 tl riivitud apelsinikoort
2 sl kakaod
2 muna
2 sl apelsinimahla
1/2 tl küpsetuspulbrit
75 g pehmet võid
1-2 pirni
küpsetuspaberit või võid vormi määrimiseks
Valmistusviis
1. Mõõda kõik koostisosad taigna jaoks kaussi ja sega kiiresti kokku, kõige parem oleks seda teha koogikombainiga.
2. Koori pirnid ja eemalda südamikud.
3. Lõika pirnid veeranditeks ja aseta need võitatud vormi (diam. 20 cm) põhja.
4. Vala taigen pirnidele peale.
5. Küpseta kooki 175°C juures ca 35 minutit kõige alumise resti peal.
6. Lase koogil pisut jahtuda ja tõsta siis vormi seest valja.
Kõige parem on lahtikäiv vorm.
NB! Serveeri vaniljekreemiga!
PS! Tainast võib veits enam olla, kui on suurem vorm :P ja pärast ahju panemist mõtlesin, et need pirnid oleks võinud ju ka kuubikud olla (sellised suuremad siis lihtsalt)
Telli:
Postitused (Atom)
